Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image

TE HUI KI KAIWHĀIKI

I ko mai ko te reo tawhiri o nga kura kaupapa Maori kia haere te Ahorangi ki ta ratou hui-a-tau i tu ki Kaiwhaiki marae i te 19-21 o Poutu-te-rangi 1993.

Tokowha matou o te Taura Whiri i tae atu, ara ko te Ahorangi, ko Te Heikoko Mataira (ko ia ano tetahi i tonoa kia haere hei kaikorero), me etahi ropa tokorua a te Taura Whiri hei huruhuru mo 5 raua waewae. Tae rawa ake kite marae, e hika ma, i reira te mahi a te tangata. Kapi ana tera te marae i te manuhiri. Ko tona tikanga, tokorua noa iho nga mangai mo ia kura kaupapa ka tae atu, engari i to te Maori ano ahua, ko tona 300 nei te nui o nga tangata i reira mo te whakaeke.

Na te Tari Takawaenga o nga kura kaupapa Maori i karanga te hui, a, na te Puni Kokiri i awhina-a-putea. Kotahi noa iho te kaupapa whanui hei whakarau kakai ma te hui, ae ranei me whakatu runanga nui mo ratou, kaore ranei. Ahakoa mama tenei patai kite whakahua, kite whakahoki - engari mo tena!

Ko tetahi iwi kaha kite korerorero ko tatou, a, kaore tenei hui i tino rereke ake i te nuinga o nga hui Maori - whiu atu, whiu mai, rure atu, rure mai. To ana te ra, he pera tonu.

Ko te Aho Matua te kaupapa i kaha te waua. Mena he punua kaupapa noa iho tenei ki nga

kaiwhakahaere, kare pea he raruraru. Engari na te mea ko te Aho Matua tonu te kaupapa i whiriwhirihia e ratou hei uaratanga mo te runanga nui, i ahua raruraru nga whakanekeneke.

Ahakoa he aha tahi kite Taura Whiri ka pehea te ahua o te tutohinga, ko te mea nui ke ki ta matou titiro, kia whakakotahi nga kura kaupapa Maori i a ratou, kia tapatahi ai nga whakaaro. Ma reira e whai mana ai ratou, e tutuki ano ai hoki o ratou moemoea. Ki te kore, kite waiho kia harangotengote tonu, waimarie ana ka puta he hua.

Kaore matou i te whakahe i te Aho Matua, kaore o matou ake manukanuka mo ia tuhinga, engari ano mena kei te nui nga awangawanga i waenganui i te hunga mo ratou tenei tutohinga, katahi ka tino raruraru rawa atu.

Kaore i a matou te tikanga ina mau tonu te Aho Matua hei uaratanga mo te katoa, engari kei te whakaaro ake matou ko te reo ke te aka e haumi ana i tetahi KKM ki tetahi, no reira me waiho pea ko te reo anake hei kaupapa matamua, hei aha noa iho era atu ahuatanga. Anei ta matou: ko te reo Maori - kia korerotia, kia tika, kia ora ai, ka mutu!

Waihoki, ara etahi kura pera i Rakaumanga ma, kaore i pohiritia kia tau atu ki Kaiwhaiki, engari ki ta te Taura Whiri titiro, koira ke te tino tauira o nga kura e hiahia ana kia waiho ko te reo Maori hei reo whakaako. E mea ana tatou ehara tera i te kura kaupapa Maori? He aha ke ia?

Otira, kei te whiua enei korero mete mohio ano he mama noa iho ma tetahi ke atu e korero, ma tetahi kaore i te orotau ki nga ahuatanga o te whakaako tamariki, kaore hoki i te mohio he aha nga korero me matua whakauru atu kite tutohinga kura.

Kia hoki ake au kite kaupapa o tenei pahupahu, ki nga korero i puta i te hui i Kaiwhaiki. Ko te mutunga

ake, i ata whiriwhirihia, a, whakaaetia ana, whakamanatia ana kia tu te runanga nui mete runanga whaiti.

No te wiki i muri mai i hui ai te ropu whaiti, a, e ai kite korero i tau te puehu i waenganui i a ratou, ina hoki i whakaaetia kia mau tonu te Aho Matua hei uaratanga whanui.

Ahakoa pehea, ko ta te Taura Whiri ki a koutou, kia kaha ki a koutou. Kei konei matou hei awhina atu, hei tautawhi atu i nga wa ko te reo te kaupapa. Me pehea ke hoki e kore ai e tautoko, mena ko te reo Maori te kaupapa?

This article text was automatically generated and may include errors. View the full page to see article in its original form.I whakaputaina aunoatia ēnei kuputuhi tuhinga, e kitea ai pea ētahi hapa i roto. Tirohia te whārangi katoa kia kitea te āhuatanga taketake o te tuhinga.
Permanent link to this item
Hononga pūmau ki tēnei tūemi

https://paperspast.natlib.govt.nz/periodicals/MUKA19930601.2.5

Bibliographic details
Ngā taipitopito pukapuka

Muka, Volume 6, Issue 3, 1 June 1993, Page 4

Word count
Tapeke kupu
686

TE HUI KI KAIWHĀIKI Muka, Volume 6, Issue 3, 1 June 1993, Page 4

TE HUI KI KAIWHĀIKI Muka, Volume 6, Issue 3, 1 June 1993, Page 4

Log in or create a Papers Past website account

Use your Papers Past website account to correct newspaper text.

By creating and using this account you agree to our terms of use.

Log in with RealMe®

If you’ve used a RealMe login somewhere else, you can use it here too. If you don’t already have a username and password, just click Log in and you can choose to create one.


Log in again to continue your work

Your session has expired.

Log in again with RealMe®


Alert