HE WHARANGI TUWHERA MA NGA HOA TUHI MAI.
Rangiwhakaoma, Pepuere 12, 1864. Ki a te Kai tuhi o te Waka Maori. E hoa me tuku atu e koe enei korero kia kite o matou hoa pakeha, maori hoki. He kuri te te take o tenei refca; he kuri i tika tona whakaaro i o nga kuri katoa kei Niu Tereni e noho ana —ko nga malii ate tangata tika e riro ana i a ia. Ko nga mahi a taua kuri, mehemea ka haere tona .rangatira tane Id etahi whenna. ka mahue iho tona rangatira wahine. ka tiakina e taua kuri. Mehemea ka haere atu he tane pakeha. he tane niaoriranei kite rangatira wahine o taua kuri ka ngaua rawalia e ia—whai tohu rawa kite tahae i tona rangatira. Ko tetahi tenei o ana mahi; he haercnga no raua ko tona ariki tane, me o raua tokotoru. ka tae kite awa o Whareama, ka tae mai tetahi maori ki tetahi taha o te awa o Whareama. E haere ana ki Mahitaone. rokohanga atu kua ki tonu te awa i te tai, ka karanga taua tangata ;—"E !ka mate koufcou, kaore tahi he poti i konei;" ka karanga atu te ariki o te kuri;—"Me pehea ra e puta ai ou moui Ida koe ?" Puta una te whakaaro ote ariki ote kuri, ka tukua te kuri kite wai, ka hoatu te peke o nga moui kite waha ote kuri. ko te kau ate kuri; tu tonu te iho o te kuri ki runga, tae pai ana nga moni ki tona ariki—kaore tetahi wahi kia maku o aua moni. Ko te whanui o taua awa kite taipari 50 iari, tae ana kite GO iari. Ko tetahi mahi a taua kuri; ka tae rawa ko tona ariki tane ki taua awa ano, ka tae mai tetahi tangata maori me taua pikaunga ki tetahi taha o taua awa, ka tonoa te kuriki te tiki i te pikaunga a taua tangata—3o pauna taimaba. Ko te whanui ano tena i pikautia ai e te kuri tenei pikaunga taimaba. He maha nga mahi a te tangata e riro ana i tenei kuri. Ko te roa o taua kuri 2 putu : kotahA putu te teitei. Ko te matua wahine o taua kuri kei a matou ano e noho ana—ko te Akau-te ingoa. Kite hiahia te tangata ki ana kuao, e rima pauna mo te kuao kotahi. No Whakataki wahi o Rakgiwhakaoma. [Kowai hua ai e rite nga kuao o tona matua wahine ki a ia te mohio.] Pataugata. Pepuere 24,18G4. Ki a Hemi Wuru,— E hoa tenei tetahi hoiho kei au etu ana. Ko taua hoiho naku ano ; naku i hoatu ma te pake* ha nana i hanga toku whare. Heoi, kaore i oti tona mahi, haere. ana me taku hoiho- Ka kimi au i taua tangata kaore i kitea e au. Tena pea kua hokona eia te hoiho kite pakeha; ko te tangata pea kua oma atu. No roto i nga ra o Hanuere nei ka puta mai taua hoiho, kaore ano i paranitia. He tuhi atu tenei kia haeremai te tangata i tu ai taua hoiho ki konei maua korero ai. Kite kore e tae wawe mai taua tangata ka riro i au ta maua hoiho. Na Renata Pukutttttj. [Kauaka a Renata e hohoro te ki me riro i a ia taua hoiho, no te mea e kore e mohiotia e -te pakeha tona reta, he reo maori hoki. Engari me tuhi mai ano ia me whakaatu mai te ingoa o te kamura mete ahua ote hoiho kia taia e matou ki te reo pakeha.]
Permanent link to this item
Hononga pūmau ki tēnei tūemi
https://paperspast.natlib.govt.nz/newspapers/WAKAM18640319.2.7
Bibliographic details
Ngā taipitopito pukapuka
Waka Maori, Volume I, Issue 21, 19 March 1864, Page 2
Word count
Tapeke kupu
598HE WHARANGI TUWHERA MA NGA HOA TUHI MAI. Waka Maori, Volume I, Issue 21, 19 March 1864, Page 2
Using this item
Te whakamahi i tēnei tūemi
Tūnga manatārua: Kua pau te manatārua (i Aotearoa). Ka pā ko ētahi atu tikanga.
Te whakamahi anō: E whakaae ana Te Puna Mātauranga o Aotearoa The National Library of New Zealand he mauri tō ēnei momo taonga, he wairua ora tōna e honoa ai te taonga kikokiko ki te iwi nāna taua taonga i tārei i te tuatahi. He kaipupuri noa mātou i ēnei taonga, ā, ko te inoia kia tika tō pupuri me tō kawe i te taonga nei, kia hāngai katoa hoki tō whakamahinga anō i ngā matū o roto ki ngā mātāpono e kīa nei Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (i whakahoutia i te tau 2018) – e wātea mai ana i te pae tukutuku o Te Puna Mātauranga o Aotearoa National Library of New Zealand.
Out of copyright (New Zealand). Other considerations apply.
The National Library of New Zealand Te Puna Mātauranga o Aotearoa acknowledges that taonga (treasures) such as this have mauri, a living spirit, that connects a physical object to the kinship group involved in its creation. As kaipupuri (holders) of this taonga, we ask that you treat it with respect and ensure that any reuse of the material is in line with the Library’s Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga: Purihia, Tiakina! (revised 2018) – available on the National Library of New Zealand’s website.