NGA TIKANGA E RANGATIRA AI NGA TAMARIKI.
Kua tuhituhia tetahi tikanga i roto i te Haeata mo Akuhuta, na, tenei tetahi:Ko te Rongo, ara kia rongo nga tamariki ki o ratou matua. He kino nui te turi e turi nei nga tamariki Maori ki o j rateu inaiua. Ka nui lenei he; liiiro I hoki ki a Tiuleronomi 21—18, i 9, 20, 21, —" Kite mea he whakakeke, be whakaloi, te tamaiii a telahi langala, a e kore e rongo ki le reo o tona papa kite reo hoki | o lona whaea, a ka whiua e raua, a c ! kore e rongo ki a raua : Na, ka mau tona j papa raua ko lona whaea ki a ia, a ka kawca mai ia ki nga kaumaluao tona pa, !ki te kuwaha ano lioki o tona wahi; Aka I nioa ki nga kaumalua o tona pa, He whaI kakeke, hewliakaloi tenei lamaiti a niaua; e kore e rongo kilo mau reo, lie kakai lonu lie iinu lonu tana. Katahi ka aktna ia c nga langata knioa o tona pa kite kohaiu, kia mate ; a ka whakakorea atu e koe te kino i roto i a koe. a ka rongo a Iharaira katoa, ka wehi." No te Alua tenei likanga whakamate i le lamaiti turi, tutu. Na, ka kite talou i te nui o lonci lie ole turi. Tiliro hoki ki Nga Jf'hukataiiki 50, i7.—"Tekanohi e whakahi ana ki tona papa, a hei whakahav/eaianga niana te rongo ki tona whaea* ka likarohia e nga raweni o te awaawa, ka kainga e nga kuao ekara." Tona
tukunga iho to te turi he mate. Ma le Atua tena lamait* luri e whakataurereka e whakamale, ina hoki te kupu i te rima o nga ture " Whakahonorelia e koe tou papa me tou ivhaea, kia roa at o ra Ai te tchenua e homai net e Jhowa e tou Alua ki akoe." Me la Paora kupu hoki, Epiha 6—l, 2, 3.—"E nga tamariki, whakarongo ki o koutou matua i rolo i te Ariki: ko te mea lika hoki tenei. Whakahonoretia tou papa me tou whaea ; ko te ture tuatahi tenei i runga i te kupu whakaari; Kia hua ai te pai kia koe, kia roa ai hoki tou noho i te whenua." To te tangata Maori he ki ana tarnariki Jhe tuku noa i a ratou ki tenei kino nui ki te turi. E ki ana e kore e rongo." Ae ra, e kore e rongo; na koutou na nga matua i tuku kite turi, na Koutou to he. Kei te ki pea koutou i te iiinga o te tamaiti 44 taihoa kia nunui ake kia kaumatua ka kore ai tuna turi ka kitea ai tana rongo." Kahore, ka he tena, engaii i te itinga, i te mea kahore ano i haere, i te mea kahore ano i mohio kite korero. Tiliro hoki, kua mohio ano i reira kite luri, name ako ano hoki kia rnohio hoki kite rongo i tona itinga ano. E —kei riro o tatoukohungahunga i te turi, engari kia wawe te mohio kite rongo, kia rite i a ratou te kupu o te Ivaraiii " Pumau tonu i a koe te whakamoemiii a te waha o nga kohungahunga o nga mea ngoleu." —Matiu 21, 16. E ki ana hoki a te Karaiti "Nongapenahoki le rangatiraianga o te Atua." Koia ahau ka lobe ai, kei tukua a latou tamariki ki tena he nui, ki te turi. E, kauaka, kauaka! kauka e maumauria o tatou taonga nui, o tatou taonga pai! Ka nui to tatou aroha ko o tatou tamariki; engari me pupuri mo te rongo, me ako kite rongo, kia pai ai kia ora ai kia rangatira tonu ai. Hatana te turi, no te Atua te rongo. He ara ki te reinga te turi, he ara kite rangi te rongo. Oti me tuku o tatou poiiki ki a Hatana kite reinga? E, kauaka! Engari me ako, me lohulohu, me arataki i te ara 0 te rongo o te ora o te pai. liliro hoki ki Nga Wha/catauki o G, — " Whakatupuria ake te tamaiti i le ara e haere ai ia, a ka kaumalua, ekore e mahue e ia." Kei te rapu mai pea koutou, kei te ki mai pea, me pehea le ako i tona tamarikitanga. Rere,tne limalaicawe, kaua e tukua kia roa; engari, i le iiinga ano. E, ko te rongo ki mua ko te rongo ki mua; 1 te itinga ano kua rnohio kite rongo, kua akoua e koutou kite rongo. Kei te ako koutou i o koutou tamariki kite kai, ki le korero, kite ngoki, kite tu, kite haere, e pai ana ; ka pai kia pena la koutou ako i a koutou tamariki, ina, nie ako hoki kit© rongo kia wawe te mohio ki tenei mea pai kite rongo. Kaua rawa e tukua kia turi. Ka kite koulou i a koutou tamariki e ahu ana ki teluri, me tohe
me ako me korero, mete ahua pai ano, mete aroha ono, mete manawanui ano, mete inoi ano kite Atua kia hoki mai ra ano kite rongo. Ka tohe tonu ano te tamaiti kite turi, kaua e tukua, me pupuri, me tohutohu, mete mahara ano ko Hatana tena e to ana i te tamuiti kite turi kia riro ai i a ia, kaua c tukua ; kia kaha te pupuru, kia manawanui, kia u; ekore a Hatana e kaha, kei te Atua te kaha, ka riro ano i a koe tou tamaiti, ka whakahokia mai ano e te Atua kite rongo. Oliia, kia u tou pupuri, kia pono, mau ano to tamaili e to mai ki runga ki te rongo, kite ora, a ma te Atua e mea kia mana tou reo te reo o te matua. Ae ra, ko te reo o te matua kia mana, ko te reo o te whaea kia mana, aua e tukua kia takahia tena reo, he reo tapu hoki, kaua e tukua kia takahia tou reo tapu e lau tamaiti, kei mate ano ia i tena tapu. He tapu pono tenei tapu te tapu o nga reo o nga malua, no te Atua tenei tapu; lokomaha nga tamariki kua mate i tenei tapu he mea takahi na ratou, he turi na ratou kite reo o ratou matua. Kei te ki mai pea koutou "Me peheamatoume ka tohe tonu o matou tamariki kite turi?" Here, maku e korero. No te Atua o tatou tamariki, ka nui tona aroha ki a ratou, he taonga nui ki a ia, no nga pena tona rangatiratanga; na, kei te mea mai ia ma tatou e tiaki enei taonga tapu ona, he taonga hoko hoki ki nga toto o tona Tamaili ; ma tatou e tiaki ma tatou e pupuri, na, ka tohe kite he, ka tohe tonu, ekore e rongo kite kupu aroha, ekore e rongo kite reo tapu o te matua, name whiu, me whiu kia niamae, me whiri kia rongo ra ano. Titiro ki Ngo, JVhcikataulii 22, 15. —*' Paihere rawa te wairangi i roto i te ngakau o te tamaiti; ma te rakau whiu e matara atu ai i a ia." Mete 25, 15, 14. —"Kaua e kaiponuhia te whiu ki te tamaiti; kite patua hoki ia e koe kite rakau, ekore ia e male. Me paiu ano ia e koe kite rakau, kia whakaorangia ai e koe tona wairua i rolo i te reinga." Nga Biperu 42, 7. —" Kite pangia koutou e te whin, e rite ana ta te Atua mealanga ki a koutou ki tana ki nga tamariki lupu; ko wai hoki te tamaiti e kore e pakia e tona papa?" Otira kia tika te whiu, aua te whiu riri, aua e whiu mete korero riri mete ahua riri, engari ko te whiu ko te aroha, ko te whiu mete korero pai, ko te whiu mete ako > mete tohe kia hoki mas kite pai kia hoki mai kite rongo. Kia nui te tupato ki lena hanga kite whiu, kaua te whiu kino kaua e paiu kino, me whiu mama me whiu aroha, mete inoi ano ki te Atua i roto i te ngakau kia whakahokia mai e ia tou tamaiti kite pai. Ka nui te he o te tangata maori ki tenei mahi ki te whiu tamariki ; e \Nhiu kino ana mete ahua riri mete kupu riri. He
whakatakariri no tona ngakau ki tona tamaili katahi ka whiua mete ahua nanakia, mete turaki kite whenua mete ruke kite paru, mete rumaki kite wai ano he hoa whawhai e patua ana. Na, ka kite i te he o tenei tu whiu ka whakarererea rawatia. E hara tenei i te wbiu, he paiu tenei, te mahara kite kupu a Paora Epiha 6 4 E te whanau ko te Rongo! Akona o tatou tamariki kite Rongo kia tika ai ratou i te ara o te rangatiratanga e rangatira ai ratou. Tenei ake tetahi atu kupu mo a tatou tamariki ara nga tikanga e rangalira ai ratou.
Permanent link to this item
https://paperspast.natlib.govt.nz/newspapers/HAEATA18590901.2.4
Bibliographic details
Haeata, Volume I, Issue 6, 1 September 1859, Page 1
Word Count
1,483NGA TIKANGA E RANGATIRA AI NGA TAMARIKI. Haeata, Volume I, Issue 6, 1 September 1859, Page 1
Using This Item
Tūnga manatārua: Kua pau te manatārua (i Aotearoa). Ka pā ko ētahi atu tikanga.
Te whakamahi anō: E whakaae ana Te Puna Mātauranga o Aotearoa The National Library of New Zealand he mauri tō ēnei momo taonga, he wairua ora tōna e honoa ai te taonga kikokiko ki te iwi nāna taua taonga i tārei i te tuatahi. He kaipupuri noa mātou i ēnei taonga, ā, ko te inoia kia tika tō pupuri me tō kawe i te taonga nei, kia hāngai katoa hoki tō whakamahinga anō i ngā matū o roto ki ngā mātāpono e kīa nei Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (i whakahoutia i te tau 2018) – e wātea mai ana i te pae tukutuku o Te Puna Mātauranga o Aotearoa National Library of New Zealand.
Out of copyright (New Zealand). Other considerations apply.
The National Library of New Zealand Te Puna Mātauranga o Aotearoa acknowledges that taonga (treasures) such as this have mauri, a living spirit, that connects a physical object to the kinship group involved in its creation. As kaipupuri (holders) of this taonga, we ask that you treat it with respect and ensure that any reuse of the material is in line with the Library’s Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga: Purihia, Tiakina! (revised 2018) – available on the National Library of New Zealand’s website.