Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image

Te Tāūnga Tohu ite Matatau kite Reo Māori

HE TOHIJ TENET 1 TE AHA? Ko enei Taunga e rua e noho mai ana i raro i te maru o Te Taura Whiri i te Reo Maori. Ko ta raua, tuatahi, he tohu ite matatau ote tangata kite reo Maori. Heoi oti, anei ano etahi o ta raua i tohu ai. Ko te matatau ote tangata kite whakamaori korero Pakeha, kite whakapakeha ano hoki i etahi korero Maori, a-tuhituhi, a-waha. Ka whakawhiwhia enei tohu kite hunga ka 80% neke atu ranei ta ratou i whiwhi ai i roto i nga whakamatautau. Kia whakamaramahia ake nga Taunga e rua.

(a) He Taunga tohu ite matatau kite whakamaori, whakapakeha, a-waha

(e) He Taunga tohu ite matatau kite whakamaori, whakapakeha, a-tuhi

E PEHEA ANA TE WHAI MANA O TENEI TOHU. KA MUTIJ. E WHAI MANA ANA KI A WAI? E tohu ana enei Taunga i te autaia tonu o te reo Maori o te tangata ka tahi, a, ka noho mai ano hoki hei kinaki i etahi atu pumanawa ona, hei whakakaha ake ranei i nga tohu matauranga e noho mai ana ko te reo Maori tetahi o ona kaupapa. I runga i tenei, ka riro ma enei tohu e mana ai te pai ote tangata kite korero, kite tuhi, kite whakapakeha, kite whakamaori korero ano hoki. I roto i enei ra, ka nui te hiahiatia o te hunga tohunga ki enei tuahua, mete mohio ano hoki oTe Taura Whiri, e mimiti haere ana te puna tangata tohunga ki tenei tu mahi.

TE AHUA O NGA WHAKAMATAUTAU Tu ai te whakamatautau a-tuhi i te marama o Whiringa-a-nuku ia tau. Kei te ahua tonu o nga wahi noho o te hunga whakauru mai, e oti ai te whakatau ki hea whakamatauria ai. Ko te ra kati ai nga tono, ko te 31 o nga ra o Hereturikoka.

/ runga i ta nga kaiwhiri o te Taura Whiri i whakatau ai, kua paku rereke te ahua o nga whakamatautau i tenei tau, penei na - e uru ai te tangata kite whakamatautau a-waha, me matua puta i te whakamatautau a-tuhi.

Ahakoa e rua anahe nga whakamatautau matua, ara atu ano nga wahanga o roto. (A) E torn nga wahanga ote whakamatautau tana tuhituhi: whakamaori a-tuhi, whakapakeha atuhi, he tuhinga roa

(i) whakamaori a-tuhi: ka hoatu etahi tuhinga korero Pakeha ki a koe, ko tau he whakamaori mai a-tuhi.

(ii) whakapakeha a-tuhi: ka hoatu etahi tuhinga korero Maori ki a koe, ko tau he whakapakeha mai a-tuhi.

(iii) he tuhinga roa: ka hoatu he kaupapa ki a koe, ko tau he whakapapa haere mai a-tuhi i 6 whakaaro e pa ana ki te kaupapa.

Katoa enei wahanga e torn ka mania i te wa kotahi, a, kaore tenei wahanga e neke atu i te toru haora.

Ki te 80% neke atu ranei te tika mete pai o tau mahi mai i tenei o nga whakamatautau, kua whakawhiwhia koe kite Taunga tohu ite matatau kite whakamaori, whakapakeha a-tuhi.

Kia mohiotia ko wai te hunga kuaputa i te taha tuhituhi, ka tu te whakamatautau taha korero.

(E) E toru nga wahanga ote whakamatautau taha korero: whakamaori a-waha, whakapakeha awaha, mete aroa whakarongo.

(i) whakamaori a-waha: ka hoatu etahi tuhinga korero pakeha ki a koe, ko tau he panui ka whakamaori mai. Kaore tenei wahanga e neke atu i te haurua o te haora.

(ii) whakapakeha a-waha: ka hoatu etahi tuhinga korero Maori ki a koe, ko tau he panui ka whakapakeha mai. Kaore tenei wahanga e neke atu i te haurua o te haora.

(iii) aroa whakarongo: ka panuihia atu he korero ki a koe, whai muri mai, he patapatai e pa ana ki aua korero. Ko tau he whakautu a-waha i nga patapatai. Kaore tenei wahanga e neke atu i te haora kotahi.

Ki te 80% neke atu ranei te tika mete pai o tau mahi mai i tenei o nga whakamatautau, ka whakawhiwhia koe ki te Taunga tohu i te matatau kite whakamaori, whakapakeha a-waha.

Kia mohio mai te hunga whakauru mai ki enei whakamatautau, e kore e tu nga whakamatautau e rua i te ra kotahi. Hei muri mai i te ra whakamatautau a-tuhi, ka haere ko te whakamatautau a-waha. Ki te kore tenei e taea, hei tetahi ra e pai ana kite kaitono ratou ko nga kaiwhakamatautau. TE TATAR! I NGA MAHT I te mea e rua nga Taunga ka whakawhiwhia kite tangata ka puta pai i nga whakamatautau e rua, ka 100% te katoa ki ia whakamatautau. Ka penei te ahua o te tatari i te whakamatautau a-waha. Wahanga: (i) whakamaori a-waha 40% (ii) whakapakeha a-waha 30% (iii) aroa whakarongo 30% Te whakamatautau a-tuhi: Wahanga: (i) whakamaori a-tuhi4o% (ii) whakapakeha a-tuhi 30% (iii) tuhinga roa 30% Ina oti ana te tirotiro mete whakatau ae ranei kaore ranei te tangata i puta i nga whakamatautau, kua whakahokia katoatia atu au pepa whakamatautau ki a koe, kia mohio ai koe ki hea koe whakapai ake ai i tau mahi, kua haere tonu atu ranei koe kite whakanui i nga/te tohu ka whakawhiwhia ki a koe.

Ki te kore koe e whakaae ki ta nga kaiwhiri o Te Taura Whiri i whakatau ai, a, e whakapono tonu ana koe i puta pai koe, kua whakapa mai koe kite Kaiwhakahaere Whakamatautau o Te Taura Whiri. KIA PEWHEA RAWA NET TOKU MATATAU? Kia matatau tonu. E tika ana kia matatau, kia panui te kaitono i nga pepa, pukapuka ranei, kia mohio ai ki nga take ote wa, a, me ahei ano hoki kite whakaputa whakaaro mo te ahua ki nga mahi torangapu a te Kawanatanga. Tona tikanga me autaia tonu te mohio o te kaitono kite whakarongo kite reo, me ahei ano hoki kite whakapakeha korero Maori mete mau tonu ote wairua Maori i tana i whakapakeha ai. Me pera ano hoki te matatau kite whakamaori korero Pakeha. Mena he awangawanga ou ki tou na matatau, whakapa mai kite Kaiwhakahaere Whakamatautau o Te Taura Whiri i te Reo Maori, a mana koe e tohutohu atu he aha te paerewa kia ekea e koe e puta ai koe i nga whakamatautau.

HE IJTIJ ANO? Kotahi rau tarn te utu mo nga whakamatautau, a, rima tekau tara atu ano mo te hui whakangungu i a koe. E rua ra koe e whakangungua ana, e awhinatia ana i te kura a Te Taura Whiri, ka tu ki Kirikiriroa, i te marama o Mahuru 1995 mai i te 18-22. Ko nga ra ki nga mahi whakamaori/whakapakeha, a-waha, a-tuhituhi, ko te 18 mete 19. Me matua tae mai koe ki tenei hui. Ki te hiahia noho mai koe kite roanga atu ote hui, ka kotahi rau tara te utu.

HE AHA NGA MATATTKI HE! HOKO MAI MAKIJ? Anei e rarangi ake nei nga pukapuka hei paku awhina i a koe. * Te Paipera Tapu * Te Matatiki Tuarua * Te papakupu reo Maori a Wiremu * Te papakupu reo Pakeha, reo Maori a Bruce Biggs * Te papakupu reo Pakeha, reo Maori a H.M. Ngata

HE WHAKAAKORANGA ANO KEI TETAHI WAHI KIA PAT AT TAKU WHAKATIKATIKA I A AIJ MO NGA WHAKAMATAUTAU? Ia tau whakaturia ai e Te Taura Whiri i te Reo Maori he hui hei awhina i nga kaitono i te Taunga matatau. Kotahi wiki te roa o tenei hui whakangungu, awhina hoki i a koe, a, tu ai i te marama o Here-turi-koka, o Mahuru ranei. Kotahi rau tara te utu mo te haerenga mai ki tenei hui. Ko nga kaitono kia whakamatauria me tae mai ki tenei hui. Ko nga korero katoa epa ana kite hui ka taea te tono mai i te Kaiwhakahaere Whakamatautau. ME PEHEA TAKU WHAKAURU KI NGA WHAKAMATAUTAU NEI? Oti ana te whakatau e hiahia ana koe kite tono Taunga, me whakaoti te pukatono e mau nei ka whakahoki ai ki Te Taura Whiri me to SIOO i te taha mo nga whakamatautau mete SSO atu ano mo te hui whakangungu (18/19 o Mahuru) me matua tae mai nei koe. Ma Te Taura Whiri e whakamohio atu a te wa e tae mai ai to tono me o moni i te taha.

KI HEA TTKINA ATU ANO AI HE KORERO MO NGA WHAKAMATAUTAU NEI? Ki te hiahiatia etahi atu ano korero, he patapatai ranei au e pa ana ki nga whakamatautau, tena koa whakapa mai ki:

Te Kaiwhakahaere Whakamatautau Te Taura Whiri i te Reo Maori Pouaka Poutapeta 411 TE WHANGA-NUI-A-TARA waea (04) 471-0244 waea whakaahua (04) 471-2768

This article text was automatically generated and may include errors. View the full page to see article in its original form.I whakaputaina aunoatia ēnei kuputuhi tuhinga, e kitea ai pea ētahi hapa i roto. Tirohia te whārangi katoa kia kitea te āhuatanga taketake o te tuhinga.
Permanent link to this item
Hononga pūmau ki tēnei tūemi

https://paperspast.natlib.govt.nz/periodicals/MUKA19960301.2.5

Bibliographic details
Ngā taipitopito pukapuka

Muka, Volume 9, Issue 2, 1 March 1996, Page 2

Word count
Tapeke kupu
1,405

Te Tāūnga Tohu i te Matatau ki te Reo Māori Muka, Volume 9, Issue 2, 1 March 1996, Page 2

Te Tāūnga Tohu i te Matatau ki te Reo Māori Muka, Volume 9, Issue 2, 1 March 1996, Page 2

Log in or create a Papers Past website account

Use your Papers Past website account to correct newspaper text.

By creating and using this account you agree to our terms of use.

Log in with RealMe®

If you’ve used a RealMe login somewhere else, you can use it here too. If you don’t already have a username and password, just click Log in and you can choose to create one.


Log in again to continue your work

Your session has expired.

Log in again with RealMe®


Alert