HE WHARANGI TUWHERA MA NGA NOA TUHI MAI.
Ki a te Kai tuhi o te Waka Maori, Eta.—He mea atu tenei ki a koe kia tuhia e koe kite nupepa aku korero mo te tukunga o Marutairi ki a Hori Nia Nia raua ko Hiueipaketia. Na, ko nga tangata nana i tuku. ko te Paratene to Akonga, ko Hcmi to Urunga, ko Omvia. ko te Matenga, ko te Tahana Tahito.' Ko te Ku'nanga nana i mahi taua whenua, ko to matou runanga • ara, ko te Runanga ote Whatuiapiti. Ka runangatia, katahi ka tu naai a te Paratene ki runga, ka ki mai: —" Ete runanga: ka tukua atu e°au te whenua ki a koutou, ma koutou e tuku atu ki a Hori raua ko tona tuahine. Engari me kai raua i aku humhuru ; kaua te whenua. Otira. kei a raua te ritenga ; kite pupuri mai, e pai ana ; kite hoko atu e pai ana—kei a raua tc ritenga." Katahi an, a Renata, ka tu atu ki runga : ka tango ahau ki toku pakete akitiwha, ka horaia atu ki o_ ratou aroaro. Ka mau ate Paratene ka ao mai ite oneone ki roto i taua akitiwha. Ka haere matou kite hoatu i taua oneone ki a Hori raua ko Hineipaketia. Matou i haere kite kawe, ko Kota. ko Tamati, ko Hemi, ko Eapata, ko Renata, ko Morena hold tetahi. Otiia ko te Runanga katoa ka hoatu i taua oneone ki a Hori raua ko Hineipaketia. Ka motu atu ki o raua ringa, katahi ka whakani3oritia atu ki a raua te ritenga o te korero a te Paratene e mau iho i runga ake nei. Katahi ka whakahokia mai e Hori raua ko Hineipaketia ;—" Kaore maua e kai i ona huruhuru; ta maua i pai ai ko te whenua tonu." Heoiano, noho ana a Hori i runga ite tukunga mai a te Paratene ratou ko Ngaitahu i taua whenua ki a raua—tango tonu iho raua ki te whenua, tukua tonutia atu ki a te Makarini. Na Renata Hapuku.
Patangata, Oketopa 26. 1564. Ki a Hemi Wueu. _ E hoa tukua atu taku reta kite Waka Maori kia rongo mai o taua hoa pakeha. Maori hoki. Kotahi te pakeha i mate ki roto kite wai. ki Tnkituki. No te 14 o nga ra o Oketopa i haere mai ai i Waipaoa, a, mate iho kite wai i taua ra ano. Ko te hoiho i u ki uta ; ko ia i makere ki te wai, ngaro tonu iho i ta te waipuke tana taminga. Ko nga tangata nana i kite atu i te matenga tokorua. Te roa o te wahi i kite atu ai raua kotahi maero mete hawhe. No to raua kitenga atu
ka ngaro te pakeha ra ka haere mai tetahi o raua ki a au, ki a Renata: ka korero raai kua mate te pakeha kite wai. Katahi au ka ki atu me hoatu tatau kite kimi. Ka haere matou kite kimi i taua ra ano ; kore noa iho e kitea. Ka tonoa atu eau taku taina kite tiki ite hoiho. Itel6 o nga ra ka tonoa e au toku taina kite whakahaere i taua hoiho ki Waipaoa Ida mohiotia ai taua pakeha. Te taenga atu ki reira kua kite mai te rangatira ote whare humeke, ka ui mai kite tangata o taua hoiho ; ka ki atu kua mate kite ■wai. Ka pouri taua tangata rao tana tangata. Heoi. ka waiho atu te hoiho. Ka ki mai kia kimihia taua pakeha ; ka kitea. ko te pahi e whakahoki atu ki a ia ; nga moni kei roto e £2l. Ka nui te kimi—ka kimi ki hea. i ta te waipuke tana taminga. Na, e hoa e hiahia ana au ki a utua taku mahi kite rima pauna. Ka kore hoki ianei e kitea e au, me pehea? Huatu kitea me utu ; ngaro, me utu. Na Renata Rangiatahua.
Permanent link to this item
Hononga pūmau ki tēnei tūemi
https://paperspast.natlib.govt.nz/newspapers/WAKAM18641119.2.5
Bibliographic details
Ngā taipitopito pukapuka
Waka Maori, Volume II, Issue 37, 19 November 1864, Page 4
Word count
Tapeke kupu
643HE WHARANGI TUWHERA MA NGA NOA TUHI MAI. Waka Maori, Volume II, Issue 37, 19 November 1864, Page 4
Using this item
Te whakamahi i tēnei tūemi
Tūnga manatārua: Kua pau te manatārua (i Aotearoa). Ka pā ko ētahi atu tikanga.
Te whakamahi anō: E whakaae ana Te Puna Mātauranga o Aotearoa The National Library of New Zealand he mauri tō ēnei momo taonga, he wairua ora tōna e honoa ai te taonga kikokiko ki te iwi nāna taua taonga i tārei i te tuatahi. He kaipupuri noa mātou i ēnei taonga, ā, ko te inoia kia tika tō pupuri me tō kawe i te taonga nei, kia hāngai katoa hoki tō whakamahinga anō i ngā matū o roto ki ngā mātāpono e kīa nei Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (i whakahoutia i te tau 2018) – e wātea mai ana i te pae tukutuku o Te Puna Mātauranga o Aotearoa National Library of New Zealand.
Out of copyright (New Zealand). Other considerations apply.
The National Library of New Zealand Te Puna Mātauranga o Aotearoa acknowledges that taonga (treasures) such as this have mauri, a living spirit, that connects a physical object to the kinship group involved in its creation. As kaipupuri (holders) of this taonga, we ask that you treat it with respect and ensure that any reuse of the material is in line with the Library’s Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga: Purihia, Tiakina! (revised 2018) – available on the National Library of New Zealand’s website.