HE WHAKAMAHARATANGA.
KUA kite koutou inga korero a te kaitiaki o te katoa i tenei pepa, a kua rongo puu n g a mea i rongo ki nga kupu i puta mai i te mangaio te kaitiaki. Ko te mea nui i naia nei, he ata titiro, he ata whakaaro i nga iikanga katoa, e pai ai te mahi a tana pire - 3 kite puta mai nga kape 0 taua pire, me tahuri nga tangata, ehiahia ana, kia ora tona wahi, tona wahi, i roio i nga whakahaere a taua Ture a te kaitiaki, me ata huihui, kite wahi kotahi, ata whiriwhiri ai ingararangi ote Tute ate kaitiaki; aha k<>a c nga Hapu, e nga iwi nei mo Ohotu taua Ture. E pai ana, kite puta mai he painga i roto i taua Pire mo Ohotu, hei painga tena mo etahi atu iwi,. me etahi atu tangata o to tautau motu nei, ara, mehemea,e whakaaro ana te iwi, te Hapu, te tangata kia toe te whenua, hei oranga mo te iwi mo te Hapu, mo te tangata, me a tatau uri i muri ia tatau, koia tenei nga huarahi e rua, e ora ai tatau, ko te Ture kaporeihana raua ko te Ture a te kaitiaki 0 te katoo mo Ohotu neitetahi. Kotahi anake te wahi uaua o te Ture a te Kaitiaki kite whakaaro a etahi tangata, ko te nonoanga tuturu 0 te tangata i.raro i te mana o te kaitaki 0 te katoa, he roa
ki ta etahi, he noho taurekareka, ki ta e tahi, heoi rawa nga kupu e ua ua. ana. Na taku ake titiro, kaore i te marama era whakaaro a tatau, me titiro iho tatau i te tuatahi, kua oti tatau, e tatau ano te tuku, ki ruro i te Tiriti o Waitan-i, ko te nga, kuinitanga o Jri-aran-i, n: -ana* Ture, he Ture mo taiau \v!kmiu:i, ka marama tatau i konei. kaore lie nuianga mo tatau ki v,.!i) o !■-,.-■ — i : kiamau tatau ki ri-) i te a:\is: Li; ,hi i te Turs k-i: Sii. mo !<» a'Voka.'.. ::y* tn V;hr])[\ {< ].; m , ~■: ](-:<,, ~,: ;1 ; 1:; ;; t iM. r.!.;;:.;,l I\.;1 ;■-;..'■ \ ;;■ ■ ; -i :;>;•,>_ aiir:, to \v:r:k ■ ;r : ■; : - lj \ n*,- li:U :. ua paharo nkv n-J. . :> nvi\ ki ; -., : ; ra , e h-' :: -e v.---. ; \ :o v;.i!;i i:i o aua ™ :1 • ; .!-. :--i. .n' - v/ir—u.i, mate 1: ' ; -""' '■■. i' ; ' )! ; :>■ i uluoerawhakaNa ko:,! i ;:; \\\\ :i j ki,i kouiou, Idam:\ a o jp, :u: a!; j uli -k aaroki tckimi inga r.ifi:: ? M o o;-,wii o talau wii'-iraa 1 11..U !!••!. I 10 i!!":!., kuH m;!" ) , " ft'J o te Avliciiun. k: : •■ r::i"';J i.-Vf : :i ke i te mom v,:\\\\\ i :1k; a::i : , ; ;r..; i :uu, pallia ana e ';; hj: i ;;;•;. ■■■■',. • ■ ■• •.«,, ••'kaa:' ) l\ll!i:'«.-. kn •';;'■; •; i .' ' :"0 i whiiki-iw.'-ii, !v> : I'.'ii jia. to ;,. • ■■■ ki nga Inongn .'mga Tri, ko ;' ;iii na te whakaaro k :';j;i liui, \w. pijauri ■i te iii.iiifi ii ';■ i'.\ i maorij me te whenua, ko t-iaiii na nca Rehia a tenei ao, ko etahi na te tauhou kite
whawhaatu, kia te iwi Pakeha, kia ana mahi kite mokete, ko etahi na te whakakake nana i to atu kite mate, enei katoa, me era atu e rere katoa atu ana kite ringa ote iwi Pakeha, kotahi ano te patu i patua ai, he moni. Na kua tangata whenua tatau ki enei mate katoa kua kia ake nei. Koia ahau ka whakamahara atu ai, ka meatu ai hoki, tena ra e homa, kaua tatau hei waiho tonu i roto i te kupenga waharoa a te kuaretanga raua ai kite mate. Ko nga tika kua ata marama ia tatau o te Pire Ohotu koia tenei: 1. Kaore te Hoko e taea, e nga tangata piranga kite Hoko. 2. Ko te mokete, kaore e taea enga tangata pirangi kite mokete. 3. Ko te muru a nga tangata tuku nama, i te hea whenua, i te hea moni utu Reti, e kore e taea e tenei Ture te whakaae atu. 4. Ko te Ture Reiti, Taaki whenua. e kore e tau mai ki runga i te iwi nona te whenua, kite tangata ranei, tono mai ai kia utua atu, Engari ma te kai tango whenua i runga i te Reti e utu atu era. 5. E kore e riro i te peekerapu a te tangata i raro i nga Ture pera. 6. Ko te whenua ka ata wawahia, kia ahua pakupaku e tahi. kia ahua rarahi ake etahi, kia whiwhi ai, te tangata i te moni iti, i tetahi wahi mana, a ko te tangata i te moni rahi mana e tango te wahi rahi ake. E kore e pera me 0 mua Reti whenua, kia kotahi tonu te tangata mana te whenua nui tonu.
7. Ko te moni utu Reti, ka ata kawea atu e te tangata a te kaitiaki e whakarite ai ki nga kainga Maori ake, utu atu ai ki ia tangata ki ia tangata tona hea ake. E kore e whakaaeti te ota tuku moni utu Reti, tetahi pukapuka pera ki tetahi tangata. 8. Ko te utu mo enei mahi a te kaitiaki otekatoa, kotahihereni mete hikipene i roto ia pauna ia pauna e tangohia, hei utu mo enei mahi,. me era atu mahi katoa. Na koia nei enei pai o te kaitiaki, kua ata marama ia tatau i roto i ana korero e mau nei i te pepa nei, a ara atu ano etahi o nga painga o te kaitiaki, he iti no te pepa nei i kore ai e whakapaua i konei. Na koia nei ahau i tino ki ai, koia. . tenei teTure mo te motu nei, mo nga Hapu, me nga tangata e hiahia ana kia mau i te Maori ake te mana o te whakahaere o te whenua, ko te Ture kaporeihana te Ture pai mo tena huarahi. E ngari ko nga mate o tera, koia nei. i. Kaore he moni a te komiti ote Poraka, a te Hapu ranei, nona te Poraka, hei utu i te Ruri, hei utu i ngarori, hei utu i te komiti, mei whaimoni,kua tika taua,Ture. 2. Te Ruaonga mate i kite au, konga mema mo te komiti, era ano e pera, me nga whakahaere Maori |katoa,i te tuatahitangaka ngahau te mahi, kia roa ka waimeha haere, ka ngafcau kore, ka mangere kite haere ki nga huihuinga o nga komiti .whakahaere. l A ton o
mutunga, he mate no tera mahi, kia tae mai rate kape ote pire a te kaitiaki, ka panui atu ai te ahua 0 nga rarangi kia marama ai koutou te titiro.
Permanent link to this item
https://paperspast.natlib.govt.nz/newspapers/JUBIL18980315.2.2
Bibliographic details
Jubilee : Te Tiupiri, Volume 1, Issue 11, 15 March 1898, Page 1
Word Count
1,078HE WHAKAMAHARATANGA. Jubilee : Te Tiupiri, Volume 1, Issue 11, 15 March 1898, Page 1
Using This Item
Tūnga manatārua: Kua pau te manatārua (i Aotearoa). Ka pā ko ētahi atu tikanga.
Te whakamahi anō: E whakaae ana Te Puna Mātauranga o Aotearoa The National Library of New Zealand he mauri tō ēnei momo taonga, he wairua ora tōna e honoa ai te taonga kikokiko ki te iwi nāna taua taonga i tārei i te tuatahi. He kaipupuri noa mātou i ēnei taonga, ā, ko te inoia kia tika tō pupuri me tō kawe i te taonga nei, kia hāngai katoa hoki tō whakamahinga anō i ngā matū o roto ki ngā mātāpono e kīa nei Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (i whakahoutia i te tau 2018) – e wātea mai ana i te pae tukutuku o Te Puna Mātauranga o Aotearoa National Library of New Zealand.
Out of copyright (New Zealand). Other considerations apply.
The National Library of New Zealand Te Puna Mātauranga o Aotearoa acknowledges that taonga (treasures) such as this have mauri, a living spirit, that connects a physical object to the kinship group involved in its creation. As kaipupuri (holders) of this taonga, we ask that you treat it with respect and ensure that any reuse of the material is in line with the Library’s Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga: Purihia, Tiakina! (revised 2018) – available on the National Library of New Zealand’s website.