RONGO KORERO.
Na Hoani Tauri.
Kite Etita e hoa he meatu kia koe he korero pai ano enei hei tuku atu ma koutou ki roto i te Tiupiri mana e hari atu kite ao, kia rongo, kia mohio mai nga iwi i te ahua o ta matau haeren ki Ingarangi kite whakarite i te Powhiri mai a nga tino rangatirao Ingarangi kite Pirimia, me nga hoihoa Niu Tireni. Na kite pai koutou kite tuku atu e pai ana. Poneke, 27 Aperira, 1897. Ka timata ta matau mati iho i te Paraki 0 nga Hoia, ko maunga kuku te ingoa, ka tae matau kite Waapu, kua ki tonu i te tangata Pakeha Maori hoki a reira, e tatari ana ki to matau ekenga kite Tima, he nui te tangi onga Maori kia matau, I puta te kupu Poroporo aki a tetahi k'uia nongatiawaki tona Tamaiti, haera eta, ma te atua koe e tiaki e manaki, mana koutou e whakahoki ora mai kia matau. I'muri 0 tenei ka eke matau ki runga i te tima, ko Tutaenekai te ingoa, I poroporoaki ano matau, koia tenei ta matau ngari, ka mate, ka mate, ka ora, ka ora, tenei te tangata tu huruhuru nana i whakawhiti te ra, upane e, upane e, upane! Kau ana whiti te ra, ka mutu, karere to matau Tima ki Potikupa te ingo Pakeha, kei te Waipounamu i te 9 ongahaora ka tu atu to matau Tima. Na ia matau ano i
: Poneke, ka lae mai te reta a nga I rangatira o Karaitlati Powhiri mai I ia matau kia tae atu ki ta ratau Po ! hakari, hari hoki mo to matau haere ! iiea atu ki Na ko nga i•ii • 1 • main he poroporoaki kia matau, he ; ako, kia pai ta matau haere, a kia hoki pai mai o matau ingoa ki muri nei, ka mutu, ka hoki matau ki to matau Tima. Ite ata ote 29 onga ra, ka haria a matau Pouaka Kakahu ki runga ia Ruahine, no te 30 onga ra ka mahue a Nintireni ia matau i te Bonga ra 0 Mei,ka hemo to matau Tupapaku he Pakeha, no te 9 onga ra, ka tukua to matau Tupapaku, he mea takai ki roto i te kanuehi, ka oti, ka herea te mataa ki nga wae'wae, ; ka kokiritia ki runga i tetahi papa takoto ai te Tupapaku, katahi ka nekehia atu ki waho i runga i te niao o te Tima, ka tu katoa matau i te taha, ka karakiatia te Tupapaku ka mutu, katahi ka whakaheke atu kite wai, ko te hohonu 0 te wahi i i whakahekea ai, e wha maero te hohonu 0 te moana, I konei ka hoki mai te aroha ki muri nei, koi peratia hoki etahi 0 matau, I taua ra ano, ■ ka hurihia te' Tima ahua taiawhio porotakanei, catutuki mai ano kite timatanga atu ano, kotera whakahaere a te kapene, kia mohiotia te ahua 0 te kapehu, kei te he ranei, kei te tika ranei, a kitea ana kei te tika te kapehu, a haere ana ano to matau Tima i tona huarahi. Na he nui to matau ngahau, takaro putu pooro, kiriti, kanikani, mete tini 0 era atu purei, he mea kia pai ai te ngakau, kei pouri, kei moke-
moke te ahua 0 te tangata, Ida Waiora tonu ai nga tangata 0 te Tima. Na i te 13 onga ra 0 mei ka kitea atu te whenua e matau, ko taua whenua ko te tonga 0 marika, ko te ingoa 0 te kurae ko keipa Hona, ka tae atu matau ki tetahi kokoru, ka tu to matau Tima i reira teretere noaiho ai, kaore i tukua te haika i te hohonu e wha maero te hohonu 0 te moana 0 taua wahi, kote take i tu ai i reira, he mea kia ao te ra, ka haere ai, he wehi koi puta te kohu i te po mate te Tima, he whenua kino hold taua wahi, he huhua no nga kokikoki i nga motu ririki nei e tutu haere ana i waho 0 te moana, he kowhatu aua motu, a he maha nga Tima i pakaru ki reira, me nga kaipuke, a i kite ano matau i tetahi Tima kua pakaru, a iu katoa nga tangata ki uta, no te unga atu ki uta, ka tikina mai e te iwi maori 0 taua motu, ka patupatua, ko taua iwi kei te kai tangata tonu i naia nei, I konei ka tohutohu a Kanara Wite Moa kia noho mataara matau i te mea kaore he kariri 0 nga pu, ka mea ia me whakamau tonu nga peneti, a me whakaki nga paipa korere tinei ahi nei kite Waiwera, mo te whakaeke rawa ake 0 taua iwi, ka tirere atu ai kite Wai Wera, ka kite ana taua iwi i te Tima i te kaipuke, ka whakaeke mai, tae ana kite toru kite wharau waka te manutanga mai, a ka karapotia te Kaipuke, te Timara nei, a kite tukua kia eke mai ki runga, ka patupatua nga tangata 0 runga e ratau. Ka roa matau e rere ana, ka kite atu matau i tetahi taone ko te kurae one te ingoa, no te Panioro taua taone, kaore he waapu 0 taua Taone, ka tu atu to matau Tima i waho noa mai o te moana, ka eke mai etahi 0 taua iwi ki runga
i to matau Tima kite hokohoko kiri kekeno, a kotahi te hum kekeno i riro mai, i tetahi 0 matau, I peka ki te hoatu i te meera te take i tu ai te Tima i reira, ite 15 ka rere atu matau ki tetahi taone nui, e toru pea nekenga ake i Poneke te rahi 0 taua Taone. Tae atu matau kua whawhai ake taua iwi, a kua mate etahi 0 ratau, mo te kino 0 nga Ture te take 0 taua whawhai, I haere ano matau ki uta, he nui te utu 0 te kai 0 te moe, e 4 hereni mo te kai, mo te moe hoki,, No 19 Karere atu matau i reira ki Teneriwhi, ia matau e rere ana i taua moana, ka kite matau 1 te nui o te Weera e pauta haere ana, tona tini o taua ika, mete Ika penei mete manu nei te rere, e rima 0 matau rangi e rere ana, ka Timata te kaha haere 0 te were 0 te ra, i te whitu ka tino eke matau kite raina, ka rewa te peita 0 te kaupapa 0 te Tima i te nui 0 te Wera, kore rawa matau i kaha kite noho noaiho, kote ra poupou tonu, e kore e kitea te ata 0 te tangata i a i a e tu ana, e titaha ana,. engari ka tu poupou tonu te ata 0 te tangata koia te raina kite Pakeha, ka pahure atu matau. i taua takiwa, ka heke haere iho te wera 0 te ra, a ka tae atu matau ki teneriwhi Taone he motu tera, kaore i te Taone pai a reira, he nui te tangata rawakore, tu ai i nga hold 0 nga tiriti tono moni ai, ka whakapura i nga kanohi, kia kiatu ai he mata po, na ko nga tamariki kite makaia te moni kite Wai, Kaore e tatu ki raro, ka mau i te kai ruku te hopu, na he maha nga korero, hei korero ma matau motenei Wahi kati noaiho i konei, e wha 0 matau ra e rere atu ana i konei, ka tae atu matau ki Paremata Taone, kote Taone tenei i tata atu ki
Ingarangi, i a matau i te moana e rere atu ana, ka eke mai te kapene paerata 0 te tahatakutaio Ingarangi ki runga i to matau Tima ka riro ia ia te whakahaere 0 te Tima katoa u noa atu ki uta, kaore te kapene 0 te Tima ake ewhai tikanga kite Tima, ka tae to matau Tima ki taua taone kahoatu te meera, ka noho etalii onga pahihi i reira, ka rere atu to matau Tima ki Ranana, ka tae atu matau kite awa 0 te rewa Teme, karere i roto 0 taua awa, ka Timata ta matau titiro ki tenei mahi kite whare etu ana tera mete pari horo, katata matau kite wapu.
Permanent link to this item
https://paperspast.natlib.govt.nz/newspapers/JUBIL18980118.2.4
Bibliographic details
Jubilee : Te Tiupiri, Volume 1, Issue 3, 18 January 1898, Page 1
Word Count
1,377RONGO KORERO. Jubilee : Te Tiupiri, Volume 1, Issue 3, 18 January 1898, Page 1
Using This Item
Tūnga manatārua: Kua pau te manatārua (i Aotearoa). Ka pā ko ētahi atu tikanga.
Te whakamahi anō: E whakaae ana Te Puna Mātauranga o Aotearoa The National Library of New Zealand he mauri tō ēnei momo taonga, he wairua ora tōna e honoa ai te taonga kikokiko ki te iwi nāna taua taonga i tārei i te tuatahi. He kaipupuri noa mātou i ēnei taonga, ā, ko te inoia kia tika tō pupuri me tō kawe i te taonga nei, kia hāngai katoa hoki tō whakamahinga anō i ngā matū o roto ki ngā mātāpono e kīa nei Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (i whakahoutia i te tau 2018) – e wātea mai ana i te pae tukutuku o Te Puna Mātauranga o Aotearoa National Library of New Zealand.
Out of copyright (New Zealand). Other considerations apply.
The National Library of New Zealand Te Puna Mātauranga o Aotearoa acknowledges that taonga (treasures) such as this have mauri, a living spirit, that connects a physical object to the kinship group involved in its creation. As kaipupuri (holders) of this taonga, we ask that you treat it with respect and ensure that any reuse of the material is in line with the Library’s Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga: Purihia, Tiakina! (revised 2018) – available on the National Library of New Zealand’s website.