Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image

MATAATUA.

P ANOXIA atu nga kupu e whai ake nei hei whakautu mo nga korero a Tutengaehe Peretite, a Tiaki Rewiri me a W. E. Gudgeon mo nga patai mo Mataatua waka. E whakatika ana ahau ki te korero a Tiaki Rewiri ma eno Toroa, tenei waka a Mataatua a ko Toroa ano te kapene i te hoenga mai i Hawaiki tae noa mai ki Whakatane. E whakatika ana ano ahau na Puhi i tahae mai a Mtataatua, a kei Ngapuhi nei, ara kei Otakou e takoto ana. Engari e hara tenei Puhi i toku Puhi. Ehara hoki tenei Rahiri i toku Rahiri e korerotia nei e W. E. Gudgeon. No Tiaki Rewiri ma ano to ratou nei Puhi me to rat«m nei Rahiri. Engari ki a au ko Rahiri wawahi waka tena Rahiri, ehara i toku Rahiri. Ma nga whakapapa ka tino mohio ai koutou he pono taku korero no koutou ano to koutou Rahiri me to koutou Puhi. Toku nei waka to Ngapuhi nui katoa ko Nga-tokhmatawhao-rua. E taea e au te whakaputa a Ngapuhi nui katoa ki runga i a Nga-toki-matawhaorua, ma te whakapapa e whakatau te pono. Te kapene tuatahi o tenei waka ite hoenga tuatahi mai i Hawaiki ko Kupe. Pau katoa te haere o Aotearoa nei e Kupe ka hoki a Kupe ki Hawaiki. Koia a Hokianga. Tae atu a Kupe ko te pakanga nui i Hawaiki, ko Te Moremoretakiki te ingoa o tana pakanga. Ka ui a Nukutawhiti kia Kupe: “He whenua pehea te whenua kua kitea nei e koe? ” Ka mea a Kupe ki tana mokopuna kia Nukutawhiti: He whenua tino pai.” Ka inoi a Nukutawhiti ite waka o tana tupuna kia hoatu kia ia. Ka hoatu e Kupe. Ka hoe mai a Nukutawhiti ka u mai ki Hokianga. No reira ka hoea katoa mai te waka uta kai hei man, notemea e tapu ana te waka mau mai i nga tangata me te wananga me te mana katoa. Nga taniwha i mauria mai ai tenei waka ko Araiteuru raua ko Niua. Kei Hokianga enei taniwha, kotahi kei tetahi taha kotahi kei tetahi taha o te wahapu. Kite riri ana tenei moana, e kore e puta te tima te kai puke. Koia i huaina ai te ingoa ko “ Hokianga-whaka-pau-karakia.” He mokopuna toku Puhi na Nukutawhiti, me toku Rahiri kei konei ano tona pa, me ana tohu, me tona tinana. I whanau ano toku Puhi me toku Rahiri ki Aotearoa nei. Haunga ano te Puhi-mana-ariki tuatahi, kaore i tae mai ki konei, i mutu atu ano ia ki Hawaiki. Engari te ingoa i whanau ki konei. Te ingoa o te waka, uta kai ko Mamari. E whai paanga ana ahau kite aka ki a Mataatua, kei a Reitu, notemea he uri a Reitu no Toroa. Ina te whakapapa e whai ake nei. Toroa Kakipikitua Ruaihono Mahangatera l Awatoke Tarakea

Kaiaha Peha I Manutongalea Rua 1 Kokako Whaeatapoko J Tamaiuupo Tukotuku . I Wairere Tukapua MaramatutahiParetahuri Maramatutahi Paretahuri l. . Tuteiwi—Pahoro Awaikauhoea Tiuhu I. Reitu Neoneone Ka puta ko Ngapuhi nui katoa. Heoi ano. —Na Erika Akuhata.

This article text was automatically generated and may include errors. View the full page to see article in its original form.I whakaputaina aunoatia ēnei kuputuhi tuhinga, e kitea ai pea ētahi hapa i roto. Tirohia te whārangi katoa kia kitea te āhuatanga taketake o te tuhinga.
Permanent link to this item
Hononga pūmau ki tēnei tūemi

https://paperspast.natlib.govt.nz/periodicals/TOATAK19240301.2.6

Bibliographic details
Ngā taipitopito pukapuka

Toa Takitini, Issue 31, 1 March 1924, Page 4

Word count
Tapeke kupu
511

MATAATUA. Toa Takitini, Issue 31, 1 March 1924, Page 4

MATAATUA. Toa Takitini, Issue 31, 1 March 1924, Page 4

Log in or create a Papers Past website account

Use your Papers Past website account to correct newspaper text.

By creating and using this account you agree to our terms of use.

Log in with RealMe®

If you’ve used a RealMe login somewhere else, you can use it here too. If you don’t already have a username and password, just click Log in and you can choose to create one.


Log in again to continue your work

Your session has expired.

Log in again with RealMe®


Alert