Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image
Article image

Ngā Whakataetae Waka Ama o te Ao

Nā Kereama Wright, nō Ngā ti Rangitihi

Mai i Maketu ki Tongariro, ko Te Arawa te waka - tihei mauri ora! Tena tatou katoa. Ko Kereama Wright toku ingoa, 16 tau taku pakeke, a, he uri au no Ngati Rangitihi. I te marama o Here-turi-koka o tenei tau tonu i rauika mai te tini mete mano ki Hilo, Hawai'i, mo te Whakataetae Waka Ama o te Ao. Neke atu i te 1,800 nga kaihoe puta noa i te ao i tae atu kite whakatinana i tenei o nga rehia a 6 tatou matua tupuna o namata, i namata, a namata hoki. Tapiri atu ki tera ko nga kaimatakitaki, neke atu i te 3,000 nga tangata, ko te nuinga he momo Maori, i hui tahi mo te kaupapa waka ama. Muia ana te Whanga o Hilo e te tangata no nga hau e wha. E 450 nga kaihoe no Aotearoa i haere atu. And nei, ko te nuinga he Maori. I a matou o Aotearoa nei te kaute nui o nga kaihoe katoa, haunga ko ratou o te hau kainga, ara, o Hawai'i. I roto i taua 450, e whitu enei tama Maori no te karapu o Te Whanau-a-Tuwhakairiora, a, no hea

ake? No te manawa ra ano o te Tai Rawhiti, no Te Araroa - ahakoa kaore maua ko taku teina i ahu mai i reira! Katahi te haerenga mlharo rawa atu ko ter a. Mai i te wehenga atu i te taunga rererangi o Tamaki-makau-rau i te Rahoroi te 7 o Here-turi-koka, tau atu kite taunga rererangi o Poihakena (Sydney) i taua ahiahi po, tae rawa ake kite taunga rererangi o Hilo i te Rahoroi te 7 o Here-turi-koka tonu! Mete mea hoki, i wehe matou i Aotearoa i te hotoke, i rere mo te 15 haora, a, i tau ki nga hau wera o te raumati o Hawaii. Tau ke nga whakaaro o to matou mapu! Katahi matou ka tae atu kite hotera. Aue te ataahua hoki o te hotera. I noho atu matou kite “Hilo Hawaiian Hotel”. 'No nei te korero, aue te ataahua! Kua tae kite Wenerei te 11 o Here-turi-koka. Ko tenei te ra tuatahi o te whakataetae. I roto i nga whakataetae katoa, i uru atu to matou tima ki nga reihi e ono. Kaore matou i eke ki nga taumata teitei mo te nuinga, engari mo tetahi. I uru te tima ki roto i te wahanga e kiia ana ko te waka haurua

Ko tona tikanga, me whakakotahi kia rua nga tima ki roto i nga waka e rua kua herea kia piri. I hoe tahi matou ko te karapu o Te Toki, no Kirikiriroa. To matou waimarie hoki, na runga i ta matou piri, i eke matou kite turanga tuatoru i taua reihi. Ko nga toa, ko 6 tatou whanaunga no tera o nga moutere o Tahiti. Na runga i ta matou tunga, i uru matou kite reihi whakamutunga mo te waka haurua (double hull). Katahi te mutunga mai o te koa o nga tima e rua nei. Engari te tu ohorere o te toenga o te hunga o Aotearoa ki enei tima paku e rua kua eke ki tera taumata!

Na reira, kua tae kite ra whakamutunga o te whakataetae nui nei. Ko tenei te ra mo nga whakataetae whiringa whakamutunga. Ko ta matou he noho puku, tatari ai mo te karanga tuatahi o to matou ingoa. Ko te whitu karaka i te ata ke te wa! Tatari ana matou i raro i tetahi rakau kokonati. Kotahi, e rua nga haora i pau, katahi ka karangahia to matou ingoa.

Kahuihui matou, ka whakatangatanga, ka karakia, katahi ka tlmata te pupu o te toto, te rere tere rawa atu o te manawa i runga i te whakaaro kei te haere atu matou ki te hoe mo to matou whenua i roto i te whiringa whakamutunga mo tenei momo. KI ana te nuinga o nga ara whakataetae i nga kanohi Maori o tera whenua, o tera whenua. I roto, ko matou (ko Tuwhakairiora), ko o matou hoa (Te Toki), ko Horouta me Nga Hoe Horo, ko te whenua o Hawaii, ko Hawai'i ki Washington, ko era o nga hoariri o Ahitereiria, ko nga whanaunga no te Kuki Airani, me nga tima e toru no Tahiti. Kei runga noa atu a Tahiti mo tenei o nga mahi a Rehia. Heoi and, ka hou atu nga tima katoa ki 6 ratou waka. I te haerenga atu kite rarangi timata, ka timata taku teina kite kohimu, "A Te. Arawa e, e!" Katahi au ka timata hoki, "A Te Arawa e, e!" Katahi ka timata hoki tetahi atu o 6 maua hoa. Katahi matou katoa ka titiro kite waka o nga Kuki Airani, ka rongo i te "Ka mate, ka mate, ka ora, ka ora!" Aue!! To matou miharo ki tera. Katahi ratou

ka puku kata mai. Na, ka titiro ake matou kite poti matua. Ka kitea ko te haki whero kei runga. Na reira ka whakatata atu matou kite rarangi, kaore i roa kua kakariki. Ka timata te haruru o te moana i nga hoe me nga waka e patu ana i te wai. Na te kaha aro kite hoe kaore e taea te paku rongo i nga kaimatakitaki, ahakoa to ratou kaha umere mo to ratou whenua. Ka pau te rua meneti, kua taea and te rongo nga kaimatakitaki. Engari, kua kitea ketia nga ringa, me nga waha o ratou o Tahiti. Katahi ka mohio ko wai i toa. I tae tuaono atu to matou waka, ko nga waka e toru o Tahiti i eke ki nga turanga tuatahi, tuarua, tuatoru. Me taku pouri ano, i mutu a Ahitereiria i mua i a matou - pera hoki mo tera atu tima no Aotearoa. Heoi ano, i whakaaro matou kei te pai te tuaono. Ko matou te tima pai, te tuaono o te ao mo tenei momo whakataetae.

I runga i tera, kaore matou i eke ki tera turanga na 6 matou kaha anake. Na reira, he mihi nui tenei ki a Te Toki mo ta ratou piri mai ki

a matou, kia tae ki tenei turanga. Kati, he mihi ano ki to matou kaiwhakahaere, ki taku matua keke ki a Campbell Dewes, nana matou i haukere kia tae atu kite whakataetae nei, katahi ko Whaea Annette Houkamou raua ko taku mama, a Renee Wright, mo to raua manaaki, tiaki mai i a matou i reira. Heoi, ko te mihi whakamutunga ka tukuna ki nga whanau na ratou te mahi nui kite pena putea, kite mahi moni, kite akiaki, kite wepu i a matou nga taitama kia oma, kia whakata nga, kia whakarite i a matou ano - a-hinengaro, a-ngakau, a-tinana, a-wairua hoki mo te haerenga - te mutunga mai o te pai! Ka nui te aroha, ka nui nga mihi kite katoa. Kati, kite kore 6 tatou matua tupuna, kua kore hoki matou o te wa nei. Koia na te mihi ki nga kaitiaki, ki nga tupuna i haere ngatahi me matou ki tera whenua, ka hoki penei mai ano kite kainga, kei te mihi. No reira tena koutou. Tena tatou katoa.

This article text was automatically generated and may include errors. View the full page to see article in its original form.I whakaputaina aunoatia ēnei kuputuhi tuhinga, e kitea ai pea ētahi hapa i roto. Tirohia te whārangi katoa kia kitea te āhuatanga taketake o te tuhinga.
Permanent link to this item
Hononga pūmau ki tēnei tūemi

https://paperspast.natlib.govt.nz/periodicals/MUKA20041001.2.8

Bibliographic details
Ngā taipitopito pukapuka

Muka, Volume 16, Issue 4, 1 October 2004, Page 4

Word count
Tapeke kupu
1,189

Ngā Whakataetae Waka Ama o te Ao Muka, Volume 16, Issue 4, 1 October 2004, Page 4

Ngā Whakataetae Waka Ama o te Ao Muka, Volume 16, Issue 4, 1 October 2004, Page 4

Log in or create a Papers Past website account

Use your Papers Past website account to correct newspaper text.

By creating and using this account you agree to our terms of use.

Log in with RealMe®

If you’ve used a RealMe login somewhere else, you can use it here too. If you don’t already have a username and password, just click Log in and you can choose to create one.


Log in again to continue your work

Your session has expired.

Log in again with RealMe®


Alert