NGA MOUTERE O TE PITI.
Tena pea kua rongo o matou hoa Maori o Heretaunga ki nga moutere o te Piti. Kai te moana ite taha kite hauauru o Rarotonga aua moutere e takoto ana—ko te ingoa o ana tangata he Piti. He tangata Maori aua tangata ; ko. te reo ka whauo rite ki to konei reo. Ka haere atu ki reira te Pakeha reo Maori o konei e kore e iigaro iaia to jeira reo—e kore e taro
fcio kite korero ki to reira tangata. Kotahi tonu pea te putake o uga Maori o kouei, o Rarotouga, o reira, o etahi moutere lioki i enei inoana ; inahoki, e ahua rite ana te reo mete tu ote tangata. Enuari kaore ano kia whitiugia nuitia etahi 0 aua mou te re e te maramatauga o te Whakapouo. Ko enei marire, nga rnoutere e korero nei matou (ko nga Piti) nga mea e 110110 tonu ana i roto ite pouritanga. Ko nga niahi o reira he kohuru, he patunga tapu, he karakia whakapakoko. tie aha noa atu. Kotahi te ritenga whakarihariha rawa o reira ; ara, he uonoti i uga wahiue me ka mate o ratou tane —he mea kia haere tahi atu te wairua o te wahine i to te tane. Kaori lioki e waiho ma te tangata ke e mea ; ma te wahine totiu auo e to he kia mate ia, kia whai atu tona wairua 1 muri i tona tane. He minita pakehaano kei reira e mahi ana kite ako i taua iwi. Na tetahi o ratou. no te Wetiriaua, nga korero nana, ara : " Ko te patu i nga wahine te mea i tino pouri ra\va ai matou. Ku o matou whakaaro i mene katoa ki runga ki taua mahi, kia ora i a matou 'etahi—a, taea ana e matou te tango inai tokowaru. ka ora ena: he mea utu na matou i ora ai. Ko etahi atu 11a nga Piti ano i whakaora, he whakaaro mai ki a matou. Otira, he mea ano kaore e whakarongona a matou kororo ; mea noa atu matou, he taunu tonu mai tana hanga. Kotahi te tangata i mate inanoa nei i tetahi taone Piti i pahaki atu oto matou kainga. No to inatou rongonga ka whakatika matou ka haere atu ki taua kainga ; tae rawa atu matou kua mate te wahiue —i rougo nga tangata tena matou te haere atu na, katahi ka notia te kaki ote wahine kia w« te mate, koi ora i a matou. Heoi, tomoatu ana matou ki rote whare, aue! tena te takoto na te wahine i te tali a o tona tane—kua mate rawa taua rua. Ko to raua tama i reira ano e tu ana ; ka karanga mai ki a matou na ona ringa ano i norioti ite kaki o tona whaea ! Ka ki atu matou : 'Aue ! ko te Atua kai te kite iho i tenei mahi; tena e utua e ia apopo.' Ka pahemo nga wiki e rua i muri mai ka haere ano matou kite kimi i tetahi wahine i oma atu i a matou : na ona huanga i kawe mai ki a matou kite wahi ora mona koi mate i nga tangata—he mea hoki kua mate tona tane i roto i te whawhai, a, e mea ana hoki taua wahine kia mate hoki ko ia. Heoi, tu ana matou i te taha ote rua hei tanumanga mo te tane ; ka amohia mai e nga tangata te tupapaku i roto i nga kahu e takai aua ; ka tirohia e matou te kanoiii, aue ! ko te tangata ia nana i patu i tona whaea I Itu tonu te mata kite rae. Katahi ka karanga atu matou *1 ki atu ano matou tena e utua eteAtua.' No tetahi rangi ka tu au i te taha o tetahi tupapaku, he toa ia taua tangata i tona oranga. Ko te tinana i pania rawatia kite kokowai, ko ona rakau i whakatakototia kite taha. I reira ano hoki te tuakana e tu ana ; ka ui atu au ki a iaki te matenga o tona taina, ka ki mai ' He mate ra nona—heoi, notia ana e au te kaki !' No tetahi rangi ka kite touu iho au i te tangata e patu ana i tona tarnahine ; ka ki mai he mate hoki nona, ekore e ora ake, engari me patu kia we te mate! Ko tetahi he wahine. patuaana tana kociro, tanumia aua i raro i te papa o tona whare!" He tini uga mahi penei e korerotia ana e taua minita, e kore e o i tenei nupepa. Hei mahatanga ia mo te ngakau te vvhitinga o te maramatauga ki runga ki tenei motu —te pena tatou me to reira tangata.
Permanent link to this item
https://paperspast.natlib.govt.nz/newspapers/WAKAM18640402.2.7
Bibliographic details
Waka Maori, Volume I, Issue 22, 2 April 1864, Page 2
Word Count
782NGA MOUTERE O TE PITI. Waka Maori, Volume I, Issue 22, 2 April 1864, Page 2
Using This Item
Tūnga manatārua: Kua pau te manatārua (i Aotearoa). Ka pā ko ētahi atu tikanga.
Te whakamahi anō: E whakaae ana Te Puna Mātauranga o Aotearoa The National Library of New Zealand he mauri tō ēnei momo taonga, he wairua ora tōna e honoa ai te taonga kikokiko ki te iwi nāna taua taonga i tārei i te tuatahi. He kaipupuri noa mātou i ēnei taonga, ā, ko te inoia kia tika tō pupuri me tō kawe i te taonga nei, kia hāngai katoa hoki tō whakamahinga anō i ngā matū o roto ki ngā mātāpono e kīa nei Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (i whakahoutia i te tau 2018) – e wātea mai ana i te pae tukutuku o Te Puna Mātauranga o Aotearoa National Library of New Zealand.
Out of copyright (New Zealand). Other considerations apply.
The National Library of New Zealand Te Puna Mātauranga o Aotearoa acknowledges that taonga (treasures) such as this have mauri, a living spirit, that connects a physical object to the kinship group involved in its creation. As kaipupuri (holders) of this taonga, we ask that you treat it with respect and ensure that any reuse of the material is in line with the Library’s Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga: Purihia, Tiakina! (revised 2018) – available on the National Library of New Zealand’s website.