Akarana, Aperira 3, 1858. E Koro,—Ka tutata taku haere, koia ahau ka tuhhituhi i tetahi pukapuka aroha ki a koe.— Kua roa ke taku nohoanga kite Hohipera, otira, kua ora. be mate nui taku i haere mai ai, he puku nni whakaharabara i runga i teiahi o aku bnba, tapahia ana e koe, rongoatia ana, a, kua ora.—Na te mabl tohu o te Atna i runga i to mabi Rata, i to mabi tobutoha, me to atawbai, ahau i ora ai.—Ka nui taku wbakawhetai ki a koe mo to aroba ki a an. £ koro, e te Rata* E noho koe i rnosa i to mabi. - Naku tenei pukapuka, «rt <> . «« «. Na HoTEWIfI MiKOA. Kia Rata Maknarena, Hobipera, Akarana. He Whenua enei kua riroi t&Kawanatanga. T* Takiwa ki Akarana. Wharemaru, 13,555 Eka. Ko IfGA ROHE O TE WBBIVUA. Ka limata te kaba o tenei whenua kite taba ki teHauauru i Oheao, kei tekeringa o te wai ote Roto, i reira pu ka rere f te Han, teKaaere, te Iringanui, Opea, Maungakowhara, marere noa kite takulai kite tai Tokerau, kite wai o Takahonu. ko te kaba tenei kite Hauaurn; ko te kaba kite Tonga Marangai, ka rere atu i Oheao kei Rangiaa, marere noa kite lino awa i Kaikino i Rangaunu, ka rere, ka tubono noa ki Takabonu, kite mareretanga ibo ote ftaha wbakauta kite tai Tokerau. Otengi, 2723 Eka. NGA KABA O TB WHENUA. Ka timata nga kaba o tenei wbenna i te kaba o te whenua a Te Malta, I te kaweka i ranprake ite Aurere ite taba kite moana, ko tie kaba i a kite Hauanru, ka haere Wai* papakauri te Repawahine, ka rere ki Karawbm ka haere i runga o Oparera, a te wai o te Taiawa, ka baere tonu I tana wai, tae noa kite kaba o Ornru, ka kake ite hiwi, ka eke ka marere kite wai o Oparera, ka rere i taua wai, a tae noa kite kaba o Taipa, ka haere i te kaba o Taipa, a, marere noa kite moana nui ite taba kite marangai, ka I baere tonu i te moana, ka aba wbakararo, a,
tiihono noa kite kaha timatanga mai l rttnga ake o te Aurere. D T* Takiwa ki Wiangarki. T$ Wkanwhou. <54» Bka. Noa Rook o te WBsmu. Ka timata i tePongatabi,kahaerei rmiga i te raina ktia oti te tori ki tahaki moi oie roto, ka haere irunga i nga kaha, ka marere kite wai ki Waituia, ka eke ka wfcati ki Paekabakaha, haere tontt kf whakatoaloa, ka wbaii ka tutaki kite wbenua o Carruth, ka haere i runga i te raina o te wbenua o Carruih ka bono kf te awa o Waiarobia, a ka haere i roto i te awa 6 Waiarobia, kite wabi i timata ai kei Pongatahi, ko te wahl tnpu anake kei Tararaa e whakakapea ana ki wabo. Te Kamo, 296 Eka. Nga Robe o te wbekua. Ka limata i Kelenikau, ka haere i runga i te raina kua oti te ruri tae noa kite awa awa o Waitaua, ka haere i roto ite awa awa o Waitaua, ka tuiaki kite robe ote wbenua o Te- Kaini ko Tabapaeherenul tuiaki iioa kite robe ote kainga. i bokona e niatou kia Gilbert Mair» ka haere i runga i te rohe o te wabi i limata ai te rote* ki Ketenikau. Te Make, 4646 Eka. Nga Robe o te wbbitoa. Ka timata i Karoronui, ka haere i runga ite raina kua oti te ruri, ka marere ki roto i Mangawbati kei te Wita, ka baere i te tabatika, Obineuba, Te Raparapa, Taiamai, Te Kapaba, te Rau-o-te-miro, Wairau, TeMahe, Te Hoanga, Okabu, Tokinui, llaungawbio, ka baere i te awa, te Karaka, a tutaki noa i runga i te raina ruri fcrKaroromu', tewabi i limata ai te robe. Te Mala. , 41,108 Eka. Nga kaiu o ts whenua. Ka timata te robe ki Iliraaute, ka baere i
runga i te rafna rolienga o te bokongat o Manngakarameaa tutaki noa kite awa a Tauraroa, ka haerc f rote i Taararoa ki le Pokapu, kahaere i le rohe o te Pokapu, ka marere ki roto i Taararoa, a taca noatia te Kouru, a ka baere f te rafaa ruri te tauarai mo te hokonga o Ruarangi, tae noa kr torn* ka anga kite Marangaf, ka haerc i lerama taearai I te hokonga o Waipu ka mutu, ka anga kite talia ki raro ka baere i Foaga I te raina taaaruk mo le hokonga o te Ruakaka tae noa kPOroa, ka baerei terobe 0 te wahioHona, koKopuawaiwaka to ingoa, la marere Iti te awa o Mangapoi, ka boere i roloi te peia o Biraaute kite Tolara, ka puta kf Hfraatrte, kt te kaba o Maungakaramea r te wabi i tiinaiaai terobe. Kotalii wahimote tangata Maori ki roio ki tenet* kaba ka Kaliohiebe; kua oli te ruri, e pania an a kite kobai kt rota ite mapi net* Te Takiwa ki Ponekft. Manga a-Rangipckc, 40*000 pea nga Eka. Kga Rohe o te wiienca. Ka timata te rohe lie Umuiaro, ka re re kt te Pov-a-Oncnuku, ka mau ana ko te Tuawbiiu, ka mau ana kole Wbare o Taraia, ka toroo ki role ki le ngaberehere ki Taumabapu, rere toaa iroto, ka puta ana kole Whataupoko, whakamau alu ko Upoko-o-Pana, ka pitta kl Mangamate, ka rere i rou 1 Mangamate man rawa alu ko Mangataiorea* mau rawa ata Vi Taumaia-o-Maiakite, ka rere ki Mangaonuku, rere tonu i roio i Mangaonuku, mau rawa ko Parikarangarangst, mau rawa mai ko te Whakarapuragm, tutaki tonu mai ki le Umuiaro* Ka mntiu
Permanent link to this item
Hononga pūmau ki tēnei tūemi
https://paperspast.natlib.govt.nz/newspapers/MMTKM18580615.2.9
Bibliographic details
Ngā taipitopito pukapuka
Maori Messenger : Te Karere Maori, Volume V, Issue 12, 15 June 1858, Page 4
Word count
Tapeke kupu
923Untitled Maori Messenger : Te Karere Maori, Volume V, Issue 12, 15 June 1858, Page 4
Using this item
Te whakamahi i tēnei tūemi
Tūnga manatārua: Kua pau te manatārua (i Aotearoa). Ka pā ko ētahi atu tikanga.
Te whakamahi anō: E whakaae ana Te Puna Mātauranga o Aotearoa The National Library of New Zealand he mauri tō ēnei momo taonga, he wairua ora tōna e honoa ai te taonga kikokiko ki te iwi nāna taua taonga i tārei i te tuatahi. He kaipupuri noa mātou i ēnei taonga, ā, ko te inoia kia tika tō pupuri me tō kawe i te taonga nei, kia hāngai katoa hoki tō whakamahinga anō i ngā matū o roto ki ngā mātāpono e kīa nei Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (i whakahoutia i te tau 2018) – e wātea mai ana i te pae tukutuku o Te Puna Mātauranga o Aotearoa National Library of New Zealand.
Out of copyright (New Zealand). Other considerations apply.
The National Library of New Zealand Te Puna Mātauranga o Aotearoa acknowledges that taonga (treasures) such as this have mauri, a living spirit, that connects a physical object to the kinship group involved in its creation. As kaipupuri (holders) of this taonga, we ask that you treat it with respect and ensure that any reuse of the material is in line with the Library’s Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga: Purihia, Tiakina! (revised 2018) – available on the National Library of New Zealand’s website.