HOKO HOKO O AKARANA.
Hune 20, 1855.
Nga Kai. Paraoa, tuatahi £37 0 0 mo te tana. Paraoa, tuarua 35 0 0 mo te tana. Pihikete kapene 2 5 0 mo nga pauna 112 Pihikete tuarua . 2 0 0 mo nga pauna 112 Pihikete Heramnna 1 18 0 mo nga pauna 112 Nga Kai e ngakia ana. Riwai, hou 16 0 0 mo te tana. Witi, 0 12 0 nio te puhura. Oti, 0 7 0 mo te puhera. Kanga, 0 8 0 mo te puhera. llei (tarutaru maroke) 5 0 0 mo te tana. Nga Kai e mahia ano. Pata, hou 0 3 6 mo te pauna. Nga manu ora. FTeihei tikaokao... 0 3 0 mote manu kotahi. Parera 0 4 0 mote manu kotahi. Kuihi 0 8 0 mo te manu kotahi. Pipipi 0 12 0 mote manu kotahi. Nga Kuri kua Okaina. Piwhi, hou 0 0 9 mo te pauna 1. Hipi, pirikahu, hou 0 0 10 mo te pauna 1. Poaka, hou 0 0 8 mo te pauna 1. Poaka, tote 0 0 G mo te pauna 1. Nga Kuri ora. Xau Mahi 20 0 0 mo te kau 1. Xau Kuao 4 10 0 mo te kau 1. Hipi Uwha 15 0 iro te kuri 1. HipiPoka 17 0 mo the kuri 1. Moiho Parau 55 0 0 mo te kuri 1. Hoiho to Kata ... 80 0 0 mo te kuri 1. Hoiho eke eke ... 30 0 0 mo te kuri. KAr KONOHT. Ti, 8 0 0 mo te pouaka 1. Huka 0 0 4 mo te pauna 1. Kawbi 0 0 10 mo te pauna 1. Mea nonoiii. Hopi 2 0 0 mo te 112 pauna. Kanara 0 2 6 mo te pauna 1. Tupeka 0 2 3 mo te pauna 1. Rakau Kani. Mo teRakau Kani 14 0 mo te rau putu 1. Mo te Toetoe 15 0 mo te mano 1. Mo te Wa wa Taepa 0 19 0 mo te rau 1. Pereki 7 0 0 mo te mano 1. Wahie ki Tatahi 0 13 0 mo te tana 1. Pou taepa me ona wawa roroa ... 4 10 0 mo te rau 1. Muka 30 0 0 mo te rau 1, te ahua pai ranei, kine ranei, o te muka; ka kake, ka hoki, nga utu. Nga Hu Putu. Putu Neporiana £1 15 0 mo nga putu kotahi pea. Putu Wereta... 1 12 0 mo nga puta kotahi pea. Putu Puruiha . 0 12 0 monga putu kotahi pea. Putu Waliine... 0 10 0 monga putu kotahi pea. Hu TVahine ... 0 6 0 mo nga hu kotahi pea.
Permanent link to this item
Hononga pūmau ki tēnei tūemi
https://paperspast.natlib.govt.nz/newspapers/MMTKM18550701.2.14
Bibliographic details
Ngā taipitopito pukapuka
Maori Messenger : Te Karere Maori, Volume I, Issue 6, 1 July 1855, Page 16
Word count
Tapeke kupu
436HOKO HOKO O AKARANA. Maori Messenger : Te Karere Maori, Volume I, Issue 6, 1 July 1855, Page 16
Using this item
Te whakamahi i tēnei tūemi
Tūnga manatārua: Kua pau te manatārua (i Aotearoa). Ka pā ko ētahi atu tikanga.
Te whakamahi anō: E whakaae ana Te Puna Mātauranga o Aotearoa The National Library of New Zealand he mauri tō ēnei momo taonga, he wairua ora tōna e honoa ai te taonga kikokiko ki te iwi nāna taua taonga i tārei i te tuatahi. He kaipupuri noa mātou i ēnei taonga, ā, ko te inoia kia tika tō pupuri me tō kawe i te taonga nei, kia hāngai katoa hoki tō whakamahinga anō i ngā matū o roto ki ngā mātāpono e kīa nei Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (i whakahoutia i te tau 2018) – e wātea mai ana i te pae tukutuku o Te Puna Mātauranga o Aotearoa National Library of New Zealand.
Out of copyright (New Zealand). Other considerations apply.
The National Library of New Zealand Te Puna Mātauranga o Aotearoa acknowledges that taonga (treasures) such as this have mauri, a living spirit, that connects a physical object to the kinship group involved in its creation. As kaipupuri (holders) of this taonga, we ask that you treat it with respect and ensure that any reuse of the material is in line with the Library’s Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga: Purihia, Tiakina! (revised 2018) – available on the National Library of New Zealand’s website.