Ko te wakawakanga o Heneri Matini. He wakapae tahae potae na te Pakeha na Penehamini. Ka noho te kai wakariterite, ka wiriwiria te "Tekau ma rua," ka mutu, ka timata te kai wakapae te korero ka mea, 4 4 ano kei toku whare ahau e noho ana, ka puta mai etahi maori, hei hoko wakaata, tu noa iho ana etahi matakitaki ana, a puta rawa atu ratou ki waho, katahi au ka wakaaro, ha! kua riro taku potae, waia atu e au, kua mau, ko te potae ano i huna i roto 1 te hate, kahore he paraikite i a ia; ka karangatia te katipa e au, tukuatu te tangata ki a ia." Ko taku wakapaenga tenei; na, ka mutu, kei a nga kai korero maori; a kawakawareware ratou i nga kupu katoa a te kai wakapae, ka mea i te haerengaatu kite hoko,i tae atu ratou
ki tetatau, kua tutakina ka titiro ake kahore he tangata o roto, patukituki ana, ka putamai aPenehamini katomo atu ratou ki roto,ko etahi i titiro karaihi, ko Matini i tahuri kite potae, hapainga ake tetabi ka meaatu, "he ahate utu?" ka ki mai "tu tara" Ka ki atu kahore, nui ke te utu, heoi minamina tonu ana te ngakau kite hokoranei, kite waiho ranei, ko te potae ra kei te ringa tonu e mau ana, katahi ka peke mai te tangata, ka kuru ki a Matini iuki te paparinga—ka wana, kihai u kite tangata, kite paraikeke anake a peia atu ana ki waho, he paraikete ano i a Matini mete hate ma a ko nga mea e mau ana ki tona peke ko te trautete, ko te rohe, i te peinga atu o te pakeha ka taka te rohe ki raro heoi ano, a penei tonu te ki a nga kai korero maori, ko te pakeha, kahore he kai korero mona hei wakatikaiana kupii, heoi ka mutu, wakaaro iho ana Te Tekau ma rua ka ki atu Kahore, kahore he papa— he wakapae noa—a haere ana nga tangata—ko te Hemara te kai waka maori. -
Permanent link to this item
https://paperspast.natlib.govt.nz/newspapers/MMTKM18421001.2.6
Bibliographic details
Maori Messenger : Te Karere Maori, Volume 1, Issue 11, 1 October 1842, Page 44
Word Count
341Untitled Maori Messenger : Te Karere Maori, Volume 1, Issue 11, 1 October 1842, Page 44
Using This Item
Tūnga manatārua: Kua pau te manatārua (i Aotearoa). Ka pā ko ētahi atu tikanga.
Te whakamahi anō: E whakaae ana Te Puna Mātauranga o Aotearoa The National Library of New Zealand he mauri tō ēnei momo taonga, he wairua ora tōna e honoa ai te taonga kikokiko ki te iwi nāna taua taonga i tārei i te tuatahi. He kaipupuri noa mātou i ēnei taonga, ā, ko te inoia kia tika tō pupuri me tō kawe i te taonga nei, kia hāngai katoa hoki tō whakamahinga anō i ngā matū o roto ki ngā mātāpono e kīa nei Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (i whakahoutia i te tau 2018) – e wātea mai ana i te pae tukutuku o Te Puna Mātauranga o Aotearoa National Library of New Zealand.
Out of copyright (New Zealand). Other considerations apply.
The National Library of New Zealand Te Puna Mātauranga o Aotearoa acknowledges that taonga (treasures) such as this have mauri, a living spirit, that connects a physical object to the kinship group involved in its creation. As kaipupuri (holders) of this taonga, we ask that you treat it with respect and ensure that any reuse of the material is in line with the Library’s Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga: Purihia, Tiakina! (revised 2018) – available on the National Library of New Zealand’s website.