KO TE MUTUNGA OTE HAERE KI INGARANGI.
He wahi no te korero i mahme i te tuatahi tonu o to matau haeranga ki Ingarangi ara, ko to matau taonga ia matau i haere ai, ko te Pitihana mihi aroha a te kotahitanga i tuhi ai i te hui ki Papawai. Tetahi onga kupu o roto ko te inoi atu kia Rahuitia nga eka e rima rairiona 0 nga motu 0 Niu Tireni nei. I to matau taenga atu ki Ingarangi, ka tukua taua Pitihana kia te Kuini, tona atu, ko ia tenei I puta nga roimata aroha 0 te Kuini mo nga kupu mihi atu mona, me nga inoi mona. A, ko tona kupu mo te tono kia Rahuitia te rima miriona toenga onga whenua o te motu nei koia tenei, me ruku atu tenei ma toku manga i ma te kawana ratau ko nga minita 0 te Kawan'atanga 0 Niu Tireni e ata whakaaro taua kupu t Ka mutu tona kupu, ka maraina mai koutou kei Niu Tireni nei te mana mo taua kupu, kaore i Ingarangi, kei te kawanatangata me te kawana 0 Niu Tireni. Na ka tae maira te ota pukapuka a te Hekeretari 0 te Kuini kia haere atu matau kia kite ia ia, me kite matau Wini Katara, i tae katoa nga ropu 0 ia iwi 0 ia iwi, ki taua powhiri mai a te Kuini, e 20 maero e rere atu ana to matau Tereina \ Paringitaone Teihana, tae atu matau kite Teihana kua ki noatu i te tangata e tatari maiana ia matau te Peene a te Kuini, e kia ana ko te Roera Peene te ingoa ko Winiha Paaka te wahi hei huihuinga atu mo matau tae atu matau kua oti noatu nga Teneti hei tinanga mo ngati maua, i te tahi onga haora ka Una matau, ka mea mai a Kanara Ropata ia ia hold te whakahaere i taua ra katoa, ko nga kapene 0 ia ropu a ia ropu, i mua tonu 0 an a Ropu. I ia matau e kai ana, ka puta mai te ota pukapuka tono mai kia tae atu matau ki tetahi atu Paaka, ki reira ia kite ai ia matau, i te Hawhe paahi 0 te rua, ka tae aui matau ki taua Paaka whakatutu ai, ka mutu, ka tatari atu kia te Kuini, kaore i roa katae mai ate Kuini e haere mai ana irunga* te kareti, e 0110 nga Hoiho 0 te kareti. Kua karangatia matau roera, turutu, houra a hamu. Ka mutu ka titiro haere mai a te kuini i te Ropuo Inia, neke mai ki 0 ko mai, me tona patai haere
tonu, ko tewhea iwi tenei, ka kiatu ko mea> tae noa mai kia matau, ka tu te kareti, ka ui a te Kuini, ko wai tenei Ropu, ka kia atu e te Hekeretari o te Kuini raua ko Tianara Ropata, ko nga Maori e nei o Niu Tireni, ka mea ia katahi te iwi pai te whakatipu, ka nekehia tona karati ki ko tata atu tu ai, e nma iari te mataratanga atu ia matau, ka tu. Katahi ka mea mai kia, neke atu nga Hoia Maori ki tona taha tu ai, ka tu matau, ka mea mai ano katoa atu nga kapene onga Ropu o ia iwi o ia iwi ki tona taha tu ai, ka haere he Kapene me tona hoa Hoia, pera katoa, tae noa ki to matau pera lioki, ka haere atu a H. P. Turnuiarangi me tona hoa Hoia, Nia te Puni o ngati awa ki Poneke, ka mutu te turutu, ara, te whakanui, ka mea mai te Kuini nui te had o toku ngakau mo koutou i tae mai kite whakanui i toku ra, ko enei kupu i puta mai i tona mangai tonu ake, i runga i te aroha ahua tangi. Na e nga iwi ko matau anakete iwi te ropu i puta ai nga kupu penei a te Kuini, kaore etahi atu iwi, e tahi atu ropu ranei onga iwi o te ao, ka mutu. tanakorero ki to matau kapene, ka hoki ki tona kainga. Ka whati hoki ngai maua ki to matau ake Teihana i te rima onga haora o te ahiahi, ka hoki atu matau ki Ranana, ka tae matau ki Tiariti Pariki, koia ra hoki to matau kainga noho tuturu. Na ki taku whakaaro wahi paku nei, nga wahi onga korero o to matau haerenga nei kei te mahue i au, Otira, ma to matau.kapene e whakaatu, mai luTeTiupiri nga wahi i mahue i au. Heoi hei kona ra koutou katoa i roto i te aroha i te pono. Na W. H. Tal-ri, Wanganui.
Permanent link to this item
https://paperspast.natlib.govt.nz/newspapers/JUBIL18980329.2.10
Bibliographic details
Jubilee : Te Tiupiri, Volume 1, Issue 13, 29 March 1898, Page 5
Word Count
775KO TE MUTUNGA O TE HAERE KI INGARANGI. Jubilee : Te Tiupiri, Volume 1, Issue 13, 29 March 1898, Page 5
Using This Item
Tūnga manatārua: Kua pau te manatārua (i Aotearoa). Ka pā ko ētahi atu tikanga.
Te whakamahi anō: E whakaae ana Te Puna Mātauranga o Aotearoa The National Library of New Zealand he mauri tō ēnei momo taonga, he wairua ora tōna e honoa ai te taonga kikokiko ki te iwi nāna taua taonga i tārei i te tuatahi. He kaipupuri noa mātou i ēnei taonga, ā, ko te inoia kia tika tō pupuri me tō kawe i te taonga nei, kia hāngai katoa hoki tō whakamahinga anō i ngā matū o roto ki ngā mātāpono e kīa nei Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga : Purihia, Tiakina! (i whakahoutia i te tau 2018) – e wātea mai ana i te pae tukutuku o Te Puna Mātauranga o Aotearoa National Library of New Zealand.
Out of copyright (New Zealand). Other considerations apply.
The National Library of New Zealand Te Puna Mātauranga o Aotearoa acknowledges that taonga (treasures) such as this have mauri, a living spirit, that connects a physical object to the kinship group involved in its creation. As kaipupuri (holders) of this taonga, we ask that you treat it with respect and ensure that any reuse of the material is in line with the Library’s Principles for the Care and Preservation of Māori Materials – Te Mauri o te Mātauranga: Purihia, Tiakina! (revised 2018) – available on the National Library of New Zealand’s website.